Est   Eng   Rus  

NAUTALEHTI 07/2012

 

  
Marmorlandi aberdiini-anguse veiste kari,
tükike Šotimaad Eestis

 

LEENA PAKARINEN | TEKST JA FOTOD

 

 

 

Meelis ja Piret Marmor ostsid esimesed aberdiini-anguse tõugu mullikad ja pullid 2006. aastal Šotimaa tippkarjadest. Nüüd on neil on Marmorlandi farmis 88 ammlehmast koosnev aretuskari, mis on registreeritud nii Eesti kui ka Šotimaa tõuraamatus. Šoti aberdiini-anguse veiste järele on nõudlus nii Eestis kui ka naaberriikides.

 

T

änu kahekordsele tõuraamatusse kandmisele on Marmorite pereettevõte Aberdeen Top Genetics ehk ATG saanud müüa kaks pulli ka Leedu tõuaretusühingule.

- „Vereliin on pärit Šotimaalt, aga elus pulli on lihtsam osta Eestist kui sealt,“ tõdeb Piret Marmor.

Meelis ja Piret otsustasid aberdiini-anguste kasuks, sest see tõug sobib hästi farmi mahetootmisega ja aitab kasutada rohumaid.

- „Aberdiini-angused on terved, poegivad hästi ja ka nende muud omadused on suurepärased. Nende liha maitse on tunnistatud maailma parimaks. Lisaks ka see, et aberdiini-anguse veiste liha on marmorja struktuuriga ja meie perekonnanimi on Marmor,“ naerab Piret, kelle tegevusalaks ATG-s on turundus ja välissuhted.

Pereettevõtte omanik on Meelise isa Rünno Marmor, aga tegevuse praktilise juhtimise ja tööde eest vastutavad Meelis ja Piret koos 1–2 töötajaga. ATG-l on ligikaudu 600 hektarit rohu- ja karjamaid. Masinatesse ei olnud vaja investeerida, sest Marmoritele kuuluv seakasvatusettevõte Kaavere Agro toodab ATG-le sööda ja allapanu.

 

Esimesed loomad Aberdeenist

Meelis ja Piret Marmor valisid 2006. aastal esimesed aberdiini-anguse veised – 37 mullikat ja kaks pulli – Kirde-Šotimaalt Cairntoni, Tonley, Whinbushi ja Rosemounti karjadest. Hind oli mõistlik, sest Suurbritannia loomade eksport oli hullu lehma tõve (veiste spongiformne entsefalopaatia ehk BSE) tõttu pikka aega soiku jäänud.

- „Olime pärast seda esimesed loomaostjad,“ selgitab abielupaar.

Järgmisel aastal ostis Marmorland veel 35 head mullikat Rosemountist ning kaks sugupulli Tonleyst ja Cairntonist. Meelise ja Pireti sõnul on aberdiini-anguse veiste tõuaretus viimastel aastakümnetel keskendunud liiga ühekülgselt lihatootmisele ning seda praktiliste omaduste ja vastupidavuse arvelt. Selleni on viinud peamiselt USA ja Kanada aberdiini-anguse veiste sperma kasutamine.

- „Ettevõtte filosoofia esmane nurgakivi on tagasipöördumine tõu juurte juurde. Me ei pretendeeri absoluutsele tõele ega mõista hukka valitsevat aretussuunda. Lihtsalt meie seisukoht on see, et igale aberdiini-anguse karja omanikule oleks tulus kasutada aretuses aeg-ajalt ehtsat ja algupärast tõumaterjali,“ selgitatakse ATG tegevuspõhimõtteid nende kodulehel www.marmorland.ee.

Marmorid peavad tihedat sidet Šotimaaga ja aberdiini-anguse veiste tõuaretajatega. Marmorland on ainsa Eesti karjana saanud õiguse kanda oma veised Šotimaa aberdiini-anguste tõuraamatusse. Sellesse kuulumine eeldab muuhulgas põlvnemisandmeid kümne põlvkonna tagant.

Teisest küljest on Šotimaa põlvnemistõend ekspordis kõva sõna. Ostjal on lihtne leida põlvnemistabelid Šotimaa aberdiini-anguse veiste ühingu kodulehelt www.aberdeen-angus.co.uk.

- „Meie eesmärk on olla väike Šotimaa oaas siin Ida-Euroopa nurgas. Suudame pakkuda oma lähipiirkonnale sama väärtuslikku aretusmaterjali kui parimad Šoti, Iiri ja Inglise karjakasvatajad,“ leiab Piret.

Pireti ja Meelise tööd on märgatud ka Eestis. ATG sai 2009. aastal Maaelu Edendamise Sihtasutuselt riigi parima lihakarjakasvataja tiitli.

 

   

Tartu Ülikoolis õppinud Piret Marmor teab aberdiini-anguste suguliine ja omadusi. Alla 30-aastane Meelis Marmor omakorda on peale aberdiini-anguse veiste aretamise ka aastas 12 000 siga kasvatava Kaavere Agro tegevjuht ja üks omanikke.

 

 

2011. aasta märtsis sündinud Mister Baruto viidi sugupulliks maailmakuulsa sumomaadleja aberdiini-anguse veiste karja.

 

 

Meelis ja Piret korrastavad tasapisi vana kolhoosi hoonekompleksi. Ammlehmade heinaküün on jagatud kahte ossa. Ukseavast mahub sisse ka tänapäevaste masinatega.

 

 

Piret ja Meelis tahavad oma sugupullidele tüüpilist aberdiini-anguse välimust. Wedderlie Elrossi on nad kasutanud peamiselt mullikate juures.

 

 

Nelja rühmaga suvi

Eelmisel aastal müüs Marmorland 15 tõupulli ja mullikate järele on olnud hea nõudlus ammlehmade karjades. Selle kevade lehmvasikate uus kodu on juba teada, seekord Eestis. Meelis ja Piret on varem müünud mullikaid näiteks ka Valgevenesse.

Seni on Marmorlandis olnud kaks paaritusrühma. Viimasel hooajal olid pullideks uhke Wedderley Elross ja Cairnton Kaytwo E121. Marmorid kavatsesid alguses muretseda spermadoose Elrossi isalt Ainho Rossiter Erickilt, keda on sooliini hea piimaanni ja poegimisomaduste tõttu Šotimaal palju kasutatud. Aga ostureisilt saabus Eestisse hoopis Ericki poeg.

Lisaks seemendati osa loomi Chapelton Eventeri abil, kellelt Marmorid olid aasta varem saanud suurepäraseid vasikaid.

„Chapelton Eventer on väärtuslik ja tugev pull, Anconian Elixiri järglane. Ostsime tema seemendusdoose kolm aastat tagasi Šotimaalt,“ kõneleb Piret.

Sel suvel jagatakse emasloomad nelja väiksemasse rühma. Elross ja Kaytwo jätkavad oma tegevust ning ülejäänud rühmades paarituvad Marmorland Promise ja Marmorland Gulliver. Promise on karjas pikka aega olnud Tonley Black Dart E308 ehk Tony üks poegadest.

2006. aastal ostetud Tony jõudis Marmorlandis saada üle 135 järglase. Marmorid müüsid ta eelmisel sügisel Raplasse kiireloomulise vajaduse tõttu sugupulli järele, kuid tingimusel, et Tonyt ei saadeta tapamajja, vaid ta saab pärast karjääri lõppu veeta välja teenitud pensionipäevi.

Peale selle ostis Marmorland kevadel Šotimaalt kaheksa mullikat ja ühe pulli, Rosemount Justice Eric K585. Noor pull alustab tööd oma väikese karjaga. Marmoritele meeldis pulli juures hea füüsise kõrval tema ema Justine Erica hea emaliin. Neil on samast sooliinist mõned lehmad, aga uute ostmine seekord ei õnnestunud.

 

Eelmisel aastal hea kasv

Marmorlandi farm tegutseb endise kolhoosi hoonetes, mida Piret ja Meelis tasapisi korrastavad. Lehmad on vanas heinaküünis, mille otsas on aretusaedik.

Kaalumised, vaktsineerimised, vereproovid ja muud protseduurid toimuvad Pearsoni seadmekompleksi abil. Tööd lihtsustab ka lukustatav esiaed. Poegimisperiood kestis kevadel kaks kuud. Öise jälgimise lihtsustamiseks investeerisid Marmorid sel aastal valvekaameratesse.

Tõuaretusest väljapraagitud vasikad kasvatatakse farmis ise suureks. Marmorlandi aberdiini-anguse veiste liha võib osta näiteks Kaavere Agro lihakauplusest Tallinn-Tartu maantee ääres. Noorveiste nõudlus Türgisse on endiselt hea.

Vasikatele antakse võõrutamise käigus karjamaal startersööta, aga muul ajal saavad pullid vilja väga vähe. Eelmisel aastal otsustasid Marmorid hakata pulle söötma sees, et vähendada asjatut söödakadu. Selline söötmine on töömahukam, aga loomad harjuvad selle käigus inimestega. Pireti sõnul on ostjad imestanud nende loomade taltsast olekut. Eestis peavad paljud lihaveiseid poolvabalt.

Eelmise aasta keskmine pullide võõrutuskaal oli 290 kilo ehk päevane juurdekasv tõusis 1230 grammini. Pullidest parim oli Black Darti poeg Marmorland Goodwill võõrutuskaaluga 324 kilo ja päevase juurdekasvuga 1420 g. Aasta kaalus oli ta 490 kiloga paremuselt teine. Keskmine loomade aastane kaal oli Marmorlandis 454 kilo.

„Oleme eelmise hooaja kasvuga üsna rahul. Mahetootmises on väga oluline, et loomadel oleks hea aretusbaas ning võime toota piima ja kasutada ära karjamaad,“ leiab Piret.

 

Sumomaadlejast aberdiini-anguse veiste kasvatajaks

Ammlehmade tootmise populaarsus Eestis on tõusnud suure hooga juba kümmekond aastat. Buum sai alguse 2000. aastate esimese kümnendi keskel napilt paarisaja tuhande ammlehmaga. Traditsiooniliselt on Eestis toodetud piima ja sealiha.

Esimesed 54 herefordi mullikat toodi Eestisse juba nõukogude ajal 1978. aastal. Käesoleva aasta alguseks on ammlehmade arv tõusnud juba 15 000 peani ja lihakarja loomi oli 2012. aasta alguses kokku 44 300.

Suurima arvuga on aberdiini-anguse tõugu veised, peaaegu sama palju on ka hereforde ja kolmandal kohal on limusiini tõugu veised. Peale nende on Eestis ka Šoti mägiveiseid (Highlandi piirkond), simmentali, šarolee, blondi, Belgia sinise, piemonti, deksteri, gallovei, aubraki ja šorthorni tõugu veiseid.

Selle kevade uudistest võis Eestis ja Inglismaal lugeda, et ka maailma parimate sumomaadlejate hulka kuuluv eestlane Baruto hakkas aberdiini-anguse veiste kasvatajaks. Baruto ehk Kaido Höövelson ostis Meelis Marmori juhendamisel Šotimaalt 35 mullikat ja Marmorlandist ühe pulli.

„Selle nimi juhtus olema Marmorland Mister Baruto,” muigab Piret.

2014. AASTA PARIM LIHAVEISTE ARETUSKARI EESTIS.
2009 AASTA PARIM LIHAVEISEKARI EESTIS