Est   Eng   Rus  

VOOREMAA 21.04.2009

 

Lihaveisekasvatus laieneb jõudsalt

 



Lustivere mail lihaveiste kasvatamisega tegeleva ettevõtte Aberdeen Top Genetics lautades on koos noorloomadega ühtekokku 170 veist. Käesoleval aastal plaanitakse ära müüa esimesed partiid tõu- ja lihaloomi.

 

 

Aberdeen Top Genetics OÜ juhataja Meelis Marmori sõnul tõid nad 2006. aastal Šotimaalt 37 aberdinangus tõugu mullikat ja kaks pulli  Aasta hiljem toodi juurde veel umbes sama suur partii loomi ning otsustatigi hakata lihaveiseid tõuloomadena pidama.

 

 

„Eesmärk on  realiseerida enamik loomi tõuloomadena,” ütles Meelis Marmor. Pullid müüakse siiski enamasti lihaloomadeks, sest tõupulle ei vaja turg kuigi palju.  Kahe aasta eest sai ühistust Šoti Aberdinanguse Ühingu liige. Sellesse ühingusse kuulumine annab siinsetele veisekasvatajatele õiguse läbi viia jõudluskontrolli ja vasikad saavad nii Eesti kui Šoti tõutunnistuse.

 

Šoti tõutunnistust respekteeritakse loomade ekspordil paremini  ja jõudluskontrollinäitajatega arvestatakse rohkem. Kui avada internetis Šotimaa Aberdinanguse Ühingu koduleht, leiab sealt hõlpsalt  infot vastavat tõugu loomade kohta.  

 

Lihaveisekasvatus lihtsam ja odavam

 

 

Lihaveiste kasvatamisega tegelev Kaavere Agro tütarfirma ei valinud piimakarjakasvatust sellepärast, et kui nemad oma tegevusega alustasid, oli kvootide jagamine enam-vähem lõppenud. Teisalt on ühistu kasutuses piisavalt palju niisugust maad, mis teravilja kasvatamiseks ei kõlba.

 

Tagantjärele on firmajuht väga rahul, et valis lihaveisekasvatuse, sest see on piimakarja pidamisest tunduvalt lihtsam ja odavam. Põhikarjas on umbes 75 looma, lisaks eelmisel aastal sündinud noorloomad ning tänavu lisandunud 30 vasikat. Põhikarja ühistus suurendada ei plaanita ning see jääbki 70-80 looma piiresse.

 

Meelis Marmori sõnul on eesmärgiks müüa igal aastal autokoorma jagu lehmi. “Kui õnnestuks ära müüa ka autokoormatäis tõupulle, siis oleks kõik väga hästi,” tõdes ta.. Tavaliselt müüakse tõuloomadena siiski vaid 5-10 protsenti pullidest.

 

Tootmine põhineb mahepõllundusel

 

 

Veisekasvatus toimub tihedas koostöös Kaavere Agroga, nii pole veisekasvatajatel endil tarvis masinaid omada. Küll on neil aga erinevates kohtades olemas kolm lauta.  Noorloomalaut asub Sulustveres, põhikarjalaut Neanurmes ning pullilaut Tõrenurmes.

 

Põhikarjalauda ees on jalutusala, kuhu veised talvel lastakse.  Suvel on loomad karjamaal. Karjamaapinda on iga looma kohta umbes 1,5 hektarit ja karjatamisel kasutatakse portsjonkarjatamist. Karjamaad asuvad lautade lähedal ning loomad võivad sinna ise vabalt minna. Lihaveised külma ei karda, sügisel vahetavad  nad õhema “kasuka“ talvise karvkatte vastu. Neile on tarvis vaid kohta, kuhu varjuda tuule ja sadude eest.

 

Tootmine käib mahepõllumajanduse põhimõttel. See tähendab, et rohumaadel ei kasutata mingeid kemikaale. Loomulikult on sel juhul boonuseks mahepõllunduse hektaritoetus.

 

Ainus väetis, mida me kasutada tohime, on meie oma lautades tekkiv sõnnik,” kinnitas Meelis Marmor.  Tegelikult pole veisekasvatajad siiani oma põldudele veel sõnnikut laotanud ning see on läinud Kaavere Agro põldude väetamiseks. Noorkarjalaudast veetakse sõnnik välja kord aastas, põhikarjalaut on tihedamalt asustatud ja seal tuleb sõnnik välja vedada kord kahe kuu jooksul. Ka jahu ei saa veistele sööta põhjusel, et mahe teraviljakasvatus kohapeal puudub, osta on selline sööt aga väga kallis.

 

Söödavarumine teenustööna

 

Ühistu kasutada on umbes 600 hektarit maad ja sellest jätkub nii loomade karjatamiseks kui sööda varumiseks talveks. Söödetakse silo ja heina, lihaveistele tuleb kindlasti anda ka kuiva heina. “Mõnesajast rullist täiesti piisab. Kuiva heina söödame koos siloga. Ainult loomade võõrutusajal oleme kasutanud lisasöödana väikeses koguses odrajahu,” rääkis Marmor.

 

Loomade allapanumaterjalina kasutatakse Kaavere Agro põldudelt saadud põhku. Veisekarja hooldamisega saab hakkama vaid kaks inimest.  Loomad söödab, heina ja silo teeb Kaavere Agro oma masinatega teenustööna. Veisekasvatusühistu oma masinapark“ koosneb vaid ühest laadurist.

 

Esimesed loomad lähevad müüki

 

 

Meelis Marmori sõnul saab mõne aasta eest tegutsemist alustanud ühistu esimesed loomad maha müüa. Need on plaanis realiseerida läbi Kaavere Kaubanduse kaupluste. Üks neist kauplustest ehk lihakarnidest asub Põltsamaal ja teine Mäekülas. Seni on veisekasvatajad kasutanud liha põhiliselt oma tarbeks. Meelis Marmori kinnitusel on liha väga pehme ning hõrk. Sellist veiseliha nimetatakse ka marmorlihaks,” mainis Meelis Marmor muiates.  Küllap on see juba iseenesest Lustivere kandi lihaveisekasvatajatele hea reklaam. Ühistujuhi sõnul on šotlastest veisekasvatajatel veiseliha kohta mõtlemapanev ütlemine: “Meil kulub viisteist kuud aega, et loom üles kasvatada. Kokal võib kuluda vähem kui viis minutit, et veiseliha pannil ära kõrvetada.”

 

Tõuloomade müügi osas on osaliselt kokkulepped sõlmitud ning need müüakse Eesti veisekasvatajatele. Osa tõuloomi  läheb ka ekspordiks.

 

Lihaveisekasvatus järjest populaarsem

 

 

Meelis Marmor usub, et lihaveisekasvatusel on praegu perspektiivi. Praeguste madalate piimahindade tingimustes on lihaveisekasvatus tema kinnitusel kindlasti perspektiivikam kui piimakarja pidamine. Kuigi ka liha ja lihasaaduste müük praegu kõige paremini ei lähe, pole tõuloomade müügiga isegi raskel ajal probleeme esinenud.  

 

Ettevõtmise edukust tõestab fakt, et mullusel Maamessil suudeti tõuloomade oksjonil realiseerida kaks kõige kallima oksjonihinnaga pulli ning tänavu jõuti nelja nominendi hulka, kes pretendeerisid parima lihaveisekasvataja tiitlile.  Tiitlit seekord veel ei saadud, ent selleni on lootust jõuda edaspidi.  Meil on siiani hästi läinud ning teades, et loomade müümise aeg jõuab alles praegu kätte, on põhjust loota edu jätkumisele,” kinnitas Marmor.

 

Lihaveisekasvatus Eestis

 

 

*Praegu hinnatakse lihaveiste arvuks 17 000 -18 000

 

*Lihalooma eluskaaluks peaks olema 600-650 kilogrammi, mis tähendab 380-400 kilogrammist rümbakaalu

 

*Jõgevamaal kasvab 2,7 protsenti kogu Eesti lihaveistest

 

*Eestis kasvatatakse kokku 11 tõugu lihaveiseid

iii

TOOMAS REINPÕLD

2014. AASTA PARIM LIHAVEISTE ARETUSKARI EESTIS.
2009 AASTA PARIM LIHAVEISEKARI EESTIS